Olen saanud panustada Haapsalu linna arengusse juba 13 aastat, neist viimased viis aselinnapeana. Minu vastutusvaldkonnad on kultuur, sport, avalikud ja välissuhted ning kogukonnatöö.

Viimased aastad on kohalikele omavalitsustele olnud keerulised. Kõigil on veel meeles koroonaaja algus, mil kogu riik suleti. Seejärel algas Ukraina sõda ning omavalitsusi ja kodanikke tabas omakorda löök elektrihinna ja maksutõusude näol.
Usun, et oleme nendel aastatel hakkama saanud hästi. Koroona pani meid mõtlema loovamalt – kuidas korraldada sündmusi nii, et inimesed oleksid hajutatud ja ei puutuks omavahel kokku. Üks hea näide, mida ilma koroonata tõenäoliselt ei oleks sündinud, on Vabariigi aastapäeva valgusetendused Haapsalu lossihoovis.
Kui linnapea vastuvõttu polnud võimalik korraldada, otsustasime kasutada võimalust kõigile linnaelanikele elamuse pakkumiseks. Nii algas koostöö Pärnust pärit valguskunstniku Argo Valdmaaga ning sündis valgusetendus „Mis on õnn?“. Tagantjärele tundub uskumatu, et valitsuse eriloal tohtis etendust korraga vaadata vaid 250 inimest, kuid värava taga ootas järgmisi etendusi ligi tuhat huvilist – ja see oli seaduslik.

Ka aastavahetuse tähistamine muutus koroonaga. Pärast seda kui ilutulestiku valguse vastu vahetasime oleme püüdnud hoida pidustused teistmoodi ja huvitavad. Eesti talv on pime aeg, mil valgus kõnetab eriti tugevalt. Koroona-aegsed kogunemispiirangud andsid meile mõtte luua vana aasta õhtul üle linna erinevaid valgusoaase, et inimesed ei koguneks ühte kohta ilutulestikku vaatama, vaid liiguksid valgusoaaside vahel ning võtaksid uue aasta vastu kodus pere seltsis. See idee toimis hästi ning inimestele meeldis näha uusi, põnevaid valguslahendusi.
Möödunud aastal proovisime taas midagi uut – seekord polnud enam vaja inimesi hajutada. Korraldasime aastavahetuse kontserdi lossiplatsil ning ilutulestikku lasid kõik soovijad ise Krahviaiast. See toimis ja oli tõeliselt meeleolukas. Sarnast kontserti plaanime ka tänavuseks aastavahetuseks.

Ukraina sõja algus tõi lisatööd ka Haapsalule. Meie sõpruslinn Uman sattus sõjategevusse. Esimene selle sõja tsiviilohver hukkus just Umanis, ja kuigi lahingud on olnud linnast eemal, saabusid peagi idast läände liikuvad põgenikud. Linna, kus elab 60 000 inimest, tuli mõne päevaga üle 100 000 põgeniku.
Haapsalu kogukond – linnavalitsus, Rotary klubi ja paljud teised – panid kiiresti seljad kokku ning esimene abisaadetis teele juba 2022. aasta aprillis. Mul on olnud au olla kõigi seitsme Ukraina abireisi koordinaator ja saadetiste kohaleviija. Kunagi ei tea, millal võib abi vaja minna ka meil endil. Jätkame Ukrainale toeks olemist – järgmine abisaadetis plaanime teele panna 2026. aasta aprillis.

Hoiame ja arendame Haapsalu kultuurielu – nii suviseid kui ka talviseid sündmusi. Samal ajal väärtustame traditsilisi, mis on end juba tõestanud.
Kui valid mind, tead, et saad mulle igal ajal helistada või poes nööbist kinni võtta ja oma mure ära rääkida – enamasti oleme ka lahenduse leidnud.