Haapsalu on ümbritsetud merega ning selliste heade lahtedega, mis on alati merele meelitanud paate ringreisidele ja kala püüdma. Meie erinevatest sadamatest väikelaevaga välja sõites ja mõõdukat kaugust rannast valides, saab meil sõita lahedasti umbes 200 ruutkilomeetrisel alal, mis on hästi liigendatud laidude ja lahtedega. Sellest on osa rangete veesõidukite liikumispiiranguga. Meri ei ole igaühe ukse all ja merele ligipääsu tagamine on omavalitsusele samasugune ülesanne kui teede või tänavate remont. Haapsalu on sellesse hästi panustanud. Jätkuvalt peab panustama olemasolevate sadamarajatiste alal hoidmisele ja uute võimaluste arendamisse. Haapsalu linnas sees olevad väikesadamad kuuluvad eraettevõtetele, kes on järjepidevalt tegutsenud ning taganud paadiomanikele kaasaegsed tingimused. Hajaasustuses on väikesed sadamad ning lautrikohad pigem linna omanduses ning nende abil tagatakse merele pääs maapiirkonna elanikele.

Bürgermeistri holmil asuv endine piirivalvurite sadamaala kuulub linnale. Linn pidi selle saamiseks mõned aastad tagasi loovutama riigile omakorda maad, milleks olid Bürgermeistri detailplaneeringu elamukrundid. Linn tegi seda teadlikult, et saada hea merega piirnev, küllalt suur maaala, mille laiem eesmärk on avalik kasutus. Jalutamiseks on poolsaare põhjapoolne osa ammu korrastatud ja avatud ning linnaelanike poolt hästi vastu võetud. Suuremate investeeringute tegemiseks sellisese kohta ei ole paraku tänased ajad veel soosinud ja paatidele seal head kohta veel ei ole. Suure kai ääres lastakse seista suurematel alustel ja elementaarsed tingimused on seal olemas. Küll aga linna eesmärk on paadihoidu seal arendada. Täpsem otstarve on veel arutelu koht. Kindlasti ei tohi seal unustada kalureid, sest täna neil linnas head kohta paadi hoidmiseks ei ole. Linnas tegutseb umbes 20-25 kutselist kalurit ning ligi kaks korda samapalju on kalureid, kes on rohkem maapiirkonnaga seotud. Kalurite jaoks saab Bürgermeistril teha mõned lautrikohad, varustada need veel elektri ja tarbevee olemasoluga. Eesmärk on see, et kalurid saaksid seal ka paati hoiustada ning kõik ei pea alati ainult paaditreileri abil majandama.

Jaama oja suudmeala asub raudteejaama juures. Kasuliku toetusprojekti rahastuse abil tehti see suue mõned aastad tagasi ilusti korda. Linn tahtis juba siis edasi liikuda sinna väikepaatide sildumiskoha rajamisega. Paraku selgus, et Haapsalu eeslaht on kohati nii madal, et iga veetaseme juures läbi ei pääse, mistõttu on hetkel ära lõigatud see oja suudmeala ja meri. Linnavalitsus on vahepeal mõelnud ja probleemi arutanud ning suure tõenäosusega puhastatakse setetest sinna viiv paatide sissesõidu tee ära. Selleks on ujuvparv-süvendaja ning töö on mõistliku hinnaga. See on igapäevane töö paljudele selle ala tegijatele, vaja on saada vaid ühine stardi-emotsioon projektile. Enam lihtsamalt ei ole võimalik sellist sildumisala rajada, sest see on looduslikult kõigi tuulte eest kaitstud.

Linn on ühe korra pärast omavalitsuste ühenemist korda teinud Puise ja Kiideva sadamad ning Haeska lautrikoha. Teine edulugu on avaliku veeskamiskoha rajamine Bürgermeistri holmi algusse, Morobeli sadama kõrvale. See on hea näide, kuidas lihtsast, aga praktilisest asjast on palju kasu. Puskule tegi linn ühe uuendusliku muuli, millega muutus rannaala kasutatavaks ja populaarseks kohaks. Seega ei pea omavalitsuse investeeringud olema ilmtingimata hiiglaslikud ning ei pea vaevama pead, et liiga palju raha kulutatakse ühe sihtgrupi jaoks. Jooksvate kuludega saab palju ära teha. Üldjuhul vajavad sadamad ja lautrid 5 – 7 aastat tagant korduvpuhastamist setetest. Samuti on vaja mõnikord lihtsalt kuhugi üks betoonslipp ja parkla teha ning juba on asi kasutuses.

Ujumisrannad on teema, mida lähiajal fookusse võetakse. Vasikaholmi rand on iseenesest looduslikult hea. Seal läheb mõistlikult sügavaks ning merepõhi on normaalne. Ujumissilla paigaldamine on ennast hästi õigustanud ja rahvale meeldib. Probleem tekib siis, kui lisaks ujumisele on vaja lastele mängukohti, korralikke tualette ja dušše ning väiksest söögikioskist ka ära ei ütleks. Linn jätkab randa lisavõimaluste tegemist. Paralepa rand on täna looduslikult ebasoodsas kohas, vesi on seal pidevalt liiga madal. Sinna on kaalutud mehaniseeritud merepõhja puhastamist ning pärast seda ühe laste veepargi paigaldamist.

Sama vilgas kui on meie muu väikelaevandus, on ka meie rannakalandus. Meil on omajagu igas vanuses kalureid, kes sellest elatuvad ning neid, kes ühendavad kalanduse kasuliku ja meeldivaga, samas viies edasi vanu traditsioone. Viimastel aastatel on seda ala hakanud reguleerima üha rangemad piirangud. Omavalitsus ei ole neid seadnud ning on püüdnud toetada oma piirkonna kalureid ja teeb seda jätkuvalt. Keskkonnaameti viimati sisse seatud ulatuslikud keelualused püügialad lindude kaitseks, paneb ausalt öeldes tõsiselt mõtlema, eriti kui kuskil tuulegeneraatorite planeerimisel neid kaalutlusi ei ole. Linna hääl on kalurite kasuks.

Mis on lõpuks oluline linna poolt tagada? Omada piisavalt linnale kuuluvaid rajatisi merele pääsuks, mis tagavad selle võimaluse kätte saadavuse laiematele huvirühmadele. Mitte võõrandada olemasolevaid sadama kinnistuid, vaid anda need vajadusel kontrollitud tingimustel kasutusse, kes neid opereerib. Ei tohi unustada, et merele pääsu vajab ka ujuja ning igal inimesel ei ole teps mitte oma rannaäärset kinnistut. Linna sadamad, eriti maapiirkonnas, käivad käsikäes koos paadihoiu, ujumise ja puhkamisega rannaalal. Vaata valimisliit HaRi programmis 2025 – 2029 lõiku Haapsalu – avatud merele.